KÄSPRI
Nagu öeldud, kandis 1713.a poolel adramaal Suuremõisale koormisi Tusti Cäsper ja kirja on talus pandud neli tööjõus meest ning kaks naist. Järgnevates adrarevisjonides ja veel 1770-ndate Kuivastu vakuraamatuis on esimesena kirjas oleva Tusti talu peremeheks ikka Käsper märgitud, aga mitme Käspri-nimelise mehega tegemist oli, jääb varaste kiriku-meetrikate puudumise tõttu ebaselgeks. Jälgides revisjonides toodud pere koosseisu, võib oletada, et vana Käsper suri sajandi keskel ja kolmandal veerandil oli peremeheks poeg Käsper, aga temast ei ole meetrikais muud “jälge” kui 1775.a paiku sündinud tütar Riste, kes 1801.a abiellus (leidmata on nii “noore” Käspri surmakanne kui ka laste sünnid; abielluda võis ta enne 1762. aastat, kui meetrikad puuduvad!). Lõpptulemusena said aga Käspri nime nii Tusti põlistalu kui hiljem tekkinud latsikoht Kansis ja viimati Kuivastu asundustalu.
Esimeses hingeloendis 1782.a on Tustil peremeheks märgitud arvatav vana Käspri poeg Aad (~1709-88) ja peale tema surma oli sajandi lõpus peremeheks noorem vend Jaen (~1721–1809).
Perekonnanimede andmisel said Käspri inimesed nimeks SAKSAKULM. Selle kohta on säilinud pere-pärimus, et algselt olnud nimi Saksakalm, mis tulnud sellest, et Käspri mere-äärsel maal olnud Kesse all hukkunud saksa laeva uppunud meremehe (meeste?) haud. Pärimusel võib tõepõhi olla, kuid dokumentaalset kinnitust sellele ei ole seni õnnestunud leida ja 1826.a loendis, kus esmakordselt perekonnanimesid märgiti, on ikkagi praegune nimekuju loetav. Küll aga võib väita, et Tusti Käspri on kõigi Muhu Saksakulmude n.ö. tüvitalu, mida 19.s hingelendites märgiti Tusti a.
Käspri Aadul sai meetrikate järgi täisealiseks viis poega ja kaks tütart ning 1811.a loendis on peremeheks Aadu vanem poeg Tõnis Saksakulm (~1740–1829); nooremal vennal Jaanil oli viis tütart, kes kõik talust välja abiellusid. Tõnisega samal aastal suri vallaliseks jäänud noorem vend Käsper “kolmas”; vallalisteks jäid veel kaks venda Mihkel ja Jaak ning vaid viiendast vennast – sulasest Jurist jäi Käsprile sulane Aad/Aleksei Saksakulm (1799–1861).
Tõnisel oli ainus poeg Mihkel/Mihail Saksakulm (1788–1864), kes 1826.a loendis on peremeheks märgitud ning nähtavasti jäi ta selleks surmani. Viimases loendis 1858.a koosneb Käspri meespere Mihklist ja ta kolmest pojast ning sulasest Aadust poja Aaduga, kes usuvahetusel ristiti Andreiks. Viimane on omale postmaantee äärde Silla vabadikukoha rajanud, millest eraldi räägime.
Kokku sündis Mihklil 7 poega ja 4 tütart, kuid abieluni jõudis neist 3 poega ja 3 tütart – viis last surid väikestena. Ka sulase Aadu neljast pojast ja neljast tütrest jõudsid abieluni vaid nimetatud poeg Ado/Andrei ja tütar Ingel.
Esimeses Hellamaa koguduse-nimekirjas on Käspril peremeheks Mihkli vanem poeg Mihkel/Mihail Saksakulm (1831-86). Teine vend Tõnis/Dionisi on asunud Võikülas Posti talu rentima. Noorema venna Tähve ja sulase Ado pered mahtusid esialgu veel Käsprile, kuid peagi sai Tähve/Timofei Saksakulm (1837-96) Kansi mõisast Käspri latsikoha ja tema pere asus sinna.
Peale teise Mihkli surma sai Käspri peremeheks tema teine poeg Dionisi (Tõnis) Saksakulm (1858–1942). Mihkli esimene poeg Joann oli 3-nädaleslt surnud, aga Tõnise viis nooremat venda jõudsid samuti täisikka ja kõik ka abiellusid. Nähtavasti otsisid nad sellele ajale omaselt tööd ja teenistust Muhust väljas. Peale Joosepi (1870–1901), kes 31-aastaselt suri, on ilmasõja-aegses ja selle järgses nimekirjas (1909-23) peremehe Tõnise neli venda ja nende pered ikka veel Käspril kirjas, kuid järgmisse nimekirja ei ole neid enam kantud. Timofei paistab olevat Mõegakülas Viherpuu koha rajanud; Andrei on lihtsalt maha tõmmatud ilma selgitusteta (eelmine nimekiri märgib, et ta haiguse tõttu on väeteenistusest vabastatud); Mihaili juurde on märgitud “Saaremaal” ja noorima venna Vassili (s.1877) juurde samasugune märkus “Venemaal”.
Tõnis (Dionisi) abiellus 1889.a Soonda Poali Mihkli tütre Ingliga (Elena Rasva) ja sama aasta Jõulu-laupäeval sündis nende esimene poeg, aga paraku surnult. Aasta pärast sündis Timofei ning 1897.a veel kaksikvennad Andrei ja Vassili. Viimased olid 1919.a mobilisatsiooni ajal parajasti kutsealused ja paistab, et Tõnis oli 16. veebruaril koos poegadega Kuivastus. Edgar Grünbergi poolt 1992.a suvel üles tähendatud Simiste Uiekearu Ludmilla Luhti (1908-2006) mälestuste järgi olnud Käspri Tõnis see, kes enne esimest lasku lipnik Jefimovi pihta hüüdnud: “Andke koerale, mis koera palk!” . Dionisi Saksakulmu “silma paistmist” mässu algul märgib ka Sunila raamat “Saaremaa ülestõus” (Tln.1988). Kuidas lugu vana Tõnise ja Andrei jaoks lõppes, ei ole siin teada, aga väidetavalt sai Vassili pärast 25 kepihoopi. Peaks märkima, et Sunila raamatus on Käspri mehi ilmselt ekslikult Suurevalla meesteks nimetatud (Vassili nimekaim, Või Posti Vassili Saksakulm – sünd. 27.02.1891, kes samuti mässus osales ja 10 aastat sunnitööd sai, on samas Hellama valla meheks arvatud).
Andrei Saksakulm oskas nähtavasti “päris mässust” kõrvale jääda, oli seejärel Vabadussõjas ja sai hiljem omale Kuivastu Käspri asundustalu, aga EV maareformiga kujunenud 48,25-hektarine Tusti Käspri põlistalu jäi Tõnise vanema poja Timofei ja kepihoobid saanud Andrei kaksikvenna Vassili nimele. Viimane rajas omale 1/3 talu arvel Käspri kõrvale Põldma osatalu.
Timofei Saksakulm (1890–1973) abiellus 1922.a Sinaida Mihaili t. Kiikeriga, kuid nende abielu jäi lastetuks. Kasupojaks võeti Timmu vennapoeg – Kuivastu Käspri Andrei kolmas poeg Eberhard (1923-45), kes sakslaste mobiliseerituna Saksamaal suri ja sinna ka maeti.
Viimases sõjas said Käspri hooned kannatada; Timmu kohendas need sõja järel hädapäraselt elamiskõlblikeks ja 1959.a rahvaloenduse ajal olid Käspri elanikeks 67-aastane Timofei oma naise Sinaidaga ning 90-aastase ema Elenaga (sünd. Rasva).
Uue aastatuhande alguseks oli Käspri ainsaks elanikuks jäänud Põldma Vassili Saksakulmu tütrepoeg, kes Timmu vanas eas omale kohendatud eluaseme “omaks võttis”. Kuigi Saksakulmudest on Kansi ja Kuivastu Käspriga seoses veel juttu nende külade käsitlustes, olgu siingi märgitud, et Kansist asusid Saksakulmud Mäla Juri-Matsile ja Vanamõisa Keskülale ning Kansi Käspri Tähve/Timofei noorem poeg Andrei Saksakulm (s.1874) sai 1920-ndatel Kuivasus Paju asunduskoha. Kuivastu Käspri Andrei poeg Hugo (s.1935) läks kolhoosi-ajal koduväiks Levalõpma (Kirguvalla) Postile.
PÕLDMA
Nagu öeldud, rajas Käspri viimase Tõnise noorem poeg, 25 kepihoopi saanud Vassili Saksakulm (s.1897) 1930-ndatel omale Käspri kõrvale osatalu, mis Põldmaks nimetati. Raissa Joosepi t. Metsaaltiga sündisid Vasselil pojad Evald ja Endel ning tütred Heljo ja Erna. Peale viimast sõda läksid lapsed kodust välja: vanem poeg Evald asus Tallinna, noorem vend Endel läks koduväiks Ridasi Nabile. 1959.a olid Põldmal Vassili oma teise naise Elena ja tütre Heljuga (s.1932). Kolhoosi-ajal müüdi hooned Tallinna mehele suvekoduks – nii, nagu see paljude enne sõda tekkinud talundite ja ka põlistaludega juhtus.
Esimeses hingeloendis 1782.a on Tustil peremeheks märgitud arvatav vana Käspri poeg Aad (~1709-88) ja peale tema surma oli sajandi lõpus peremeheks noorem vend Jaen (~1721–1809).
Perekonnanimede andmisel said Käspri inimesed nimeks SAKSAKULM. Selle kohta on säilinud pere-pärimus, et algselt olnud nimi Saksakalm, mis tulnud sellest, et Käspri mere-äärsel maal olnud Kesse all hukkunud saksa laeva uppunud meremehe (meeste?) haud. Pärimusel võib tõepõhi olla, kuid dokumentaalset kinnitust sellele ei ole seni õnnestunud leida ja 1826.a loendis, kus esmakordselt perekonnanimesid märgiti, on ikkagi praegune nimekuju loetav. Küll aga võib väita, et Tusti Käspri on kõigi Muhu Saksakulmude n.ö. tüvitalu, mida 19.s hingelendites märgiti Tusti a.
Käspri Aadul sai meetrikate järgi täisealiseks viis poega ja kaks tütart ning 1811.a loendis on peremeheks Aadu vanem poeg Tõnis Saksakulm (~1740–1829); nooremal vennal Jaanil oli viis tütart, kes kõik talust välja abiellusid. Tõnisega samal aastal suri vallaliseks jäänud noorem vend Käsper “kolmas”; vallalisteks jäid veel kaks venda Mihkel ja Jaak ning vaid viiendast vennast – sulasest Jurist jäi Käsprile sulane Aad/Aleksei Saksakulm (1799–1861).
Tõnisel oli ainus poeg Mihkel/Mihail Saksakulm (1788–1864), kes 1826.a loendis on peremeheks märgitud ning nähtavasti jäi ta selleks surmani. Viimases loendis 1858.a koosneb Käspri meespere Mihklist ja ta kolmest pojast ning sulasest Aadust poja Aaduga, kes usuvahetusel ristiti Andreiks. Viimane on omale postmaantee äärde Silla vabadikukoha rajanud, millest eraldi räägime.
Kokku sündis Mihklil 7 poega ja 4 tütart, kuid abieluni jõudis neist 3 poega ja 3 tütart – viis last surid väikestena. Ka sulase Aadu neljast pojast ja neljast tütrest jõudsid abieluni vaid nimetatud poeg Ado/Andrei ja tütar Ingel.
Esimeses Hellamaa koguduse-nimekirjas on Käspril peremeheks Mihkli vanem poeg Mihkel/Mihail Saksakulm (1831-86). Teine vend Tõnis/Dionisi on asunud Võikülas Posti talu rentima. Noorema venna Tähve ja sulase Ado pered mahtusid esialgu veel Käsprile, kuid peagi sai Tähve/Timofei Saksakulm (1837-96) Kansi mõisast Käspri latsikoha ja tema pere asus sinna.
Peale teise Mihkli surma sai Käspri peremeheks tema teine poeg Dionisi (Tõnis) Saksakulm (1858–1942). Mihkli esimene poeg Joann oli 3-nädaleslt surnud, aga Tõnise viis nooremat venda jõudsid samuti täisikka ja kõik ka abiellusid. Nähtavasti otsisid nad sellele ajale omaselt tööd ja teenistust Muhust väljas. Peale Joosepi (1870–1901), kes 31-aastaselt suri, on ilmasõja-aegses ja selle järgses nimekirjas (1909-23) peremehe Tõnise neli venda ja nende pered ikka veel Käspril kirjas, kuid järgmisse nimekirja ei ole neid enam kantud. Timofei paistab olevat Mõegakülas Viherpuu koha rajanud; Andrei on lihtsalt maha tõmmatud ilma selgitusteta (eelmine nimekiri märgib, et ta haiguse tõttu on väeteenistusest vabastatud); Mihaili juurde on märgitud “Saaremaal” ja noorima venna Vassili (s.1877) juurde samasugune märkus “Venemaal”.
Tõnis (Dionisi) abiellus 1889.a Soonda Poali Mihkli tütre Ingliga (Elena Rasva) ja sama aasta Jõulu-laupäeval sündis nende esimene poeg, aga paraku surnult. Aasta pärast sündis Timofei ning 1897.a veel kaksikvennad Andrei ja Vassili. Viimased olid 1919.a mobilisatsiooni ajal parajasti kutsealused ja paistab, et Tõnis oli 16. veebruaril koos poegadega Kuivastus. Edgar Grünbergi poolt 1992.a suvel üles tähendatud Simiste Uiekearu Ludmilla Luhti (1908-2006) mälestuste järgi olnud Käspri Tõnis see, kes enne esimest lasku lipnik Jefimovi pihta hüüdnud: “Andke koerale, mis koera palk!” . Dionisi Saksakulmu “silma paistmist” mässu algul märgib ka Sunila raamat “Saaremaa ülestõus” (Tln.1988). Kuidas lugu vana Tõnise ja Andrei jaoks lõppes, ei ole siin teada, aga väidetavalt sai Vassili pärast 25 kepihoopi. Peaks märkima, et Sunila raamatus on Käspri mehi ilmselt ekslikult Suurevalla meesteks nimetatud (Vassili nimekaim, Või Posti Vassili Saksakulm – sünd. 27.02.1891, kes samuti mässus osales ja 10 aastat sunnitööd sai, on samas Hellama valla meheks arvatud).
Andrei Saksakulm oskas nähtavasti “päris mässust” kõrvale jääda, oli seejärel Vabadussõjas ja sai hiljem omale Kuivastu Käspri asundustalu, aga EV maareformiga kujunenud 48,25-hektarine Tusti Käspri põlistalu jäi Tõnise vanema poja Timofei ja kepihoobid saanud Andrei kaksikvenna Vassili nimele. Viimane rajas omale 1/3 talu arvel Käspri kõrvale Põldma osatalu.
Timofei Saksakulm (1890–1973) abiellus 1922.a Sinaida Mihaili t. Kiikeriga, kuid nende abielu jäi lastetuks. Kasupojaks võeti Timmu vennapoeg – Kuivastu Käspri Andrei kolmas poeg Eberhard (1923-45), kes sakslaste mobiliseerituna Saksamaal suri ja sinna ka maeti.
Viimases sõjas said Käspri hooned kannatada; Timmu kohendas need sõja järel hädapäraselt elamiskõlblikeks ja 1959.a rahvaloenduse ajal olid Käspri elanikeks 67-aastane Timofei oma naise Sinaidaga ning 90-aastase ema Elenaga (sünd. Rasva).
Uue aastatuhande alguseks oli Käspri ainsaks elanikuks jäänud Põldma Vassili Saksakulmu tütrepoeg, kes Timmu vanas eas omale kohendatud eluaseme “omaks võttis”. Kuigi Saksakulmudest on Kansi ja Kuivastu Käspriga seoses veel juttu nende külade käsitlustes, olgu siingi märgitud, et Kansist asusid Saksakulmud Mäla Juri-Matsile ja Vanamõisa Keskülale ning Kansi Käspri Tähve/Timofei noorem poeg Andrei Saksakulm (s.1874) sai 1920-ndatel Kuivasus Paju asunduskoha. Kuivastu Käspri Andrei poeg Hugo (s.1935) läks kolhoosi-ajal koduväiks Levalõpma (Kirguvalla) Postile.
PÕLDMA
Nagu öeldud, rajas Käspri viimase Tõnise noorem poeg, 25 kepihoopi saanud Vassili Saksakulm (s.1897) 1930-ndatel omale Käspri kõrvale osatalu, mis Põldmaks nimetati. Raissa Joosepi t. Metsaaltiga sündisid Vasselil pojad Evald ja Endel ning tütred Heljo ja Erna. Peale viimast sõda läksid lapsed kodust välja: vanem poeg Evald asus Tallinna, noorem vend Endel läks koduväiks Ridasi Nabile. 1959.a olid Põldmal Vassili oma teise naise Elena ja tütre Heljuga (s.1932). Kolhoosi-ajal müüdi hooned Tallinna mehele suvekoduks – nii, nagu see paljude enne sõda tekkinud talundite ja ka põlistaludega juhtus.
Silla
Tusti Käspri sulase Aadu poeg Ado/Andrei Saksakulm (1843-86) abiellus 1871. aastal Oina Matsi Andrei tütre Maria Hopiga ja on omale postmaanteelt Tustile tuleva tee ääres oma vabadikukoha ehitanud. Neil jõudsid viis poega sündida ja 1885.a veel kaksikud Elena ja Aleksei. Sajandivahetuse kogudusenimekirjas on pere veel kirjas; lesk Maria suri 1897. aastal ja vanemad pojad Timofei (s.1872) ning Aleksander (s.1874) paistavad olevat selleks ajaks Muhust välja läinud. Kaks poega (Ivan ja Mihail) surid väikestena, aga 1879.a sündinud Andrei käekäik on teadmata. Elena, kes hiljem Tipika Vassili Nikkeli naiseks sai, jäi 12-aastaselt orvuks ja olevat kasulapsena Tusti Aadul üles kasvanud; kaksikvend Aleksei suri väiksena. Sajandivahetusel paistab koht tühjaks jäänud ja kadunud.
Tusti Käspri sulase Aadu poeg Ado/Andrei Saksakulm (1843-86) abiellus 1871. aastal Oina Matsi Andrei tütre Maria Hopiga ja on omale postmaanteelt Tustile tuleva tee ääres oma vabadikukoha ehitanud. Neil jõudsid viis poega sündida ja 1885.a veel kaksikud Elena ja Aleksei. Sajandivahetuse kogudusenimekirjas on pere veel kirjas; lesk Maria suri 1897. aastal ja vanemad pojad Timofei (s.1872) ning Aleksander (s.1874) paistavad olevat selleks ajaks Muhust välja läinud. Kaks poega (Ivan ja Mihail) surid väikestena, aga 1879.a sündinud Andrei käekäik on teadmata. Elena, kes hiljem Tipika Vassili Nikkeli naiseks sai, jäi 12-aastaselt orvuks ja olevat kasulapsena Tusti Aadul üles kasvanud; kaksikvend Aleksei suri väiksena. Sajandivahetusel paistab koht tühjaks jäänud ja kadunud.
Selline siis minu Muhuvanaisa, Vassili Saksakulmu ja tema eelkäijate lugu...Kummaline, et ühe päeva jooksul kõik äkki nii selgeks sai...
* Kogu postituse tekst pärineb Ülo Rehepapi materjalidest, detsember 2005, täiendatud märts 2007 (käsikiri, materjalid saadud internetist)
0 comments:
Post a Comment