Tusti küla lugu *

Tusti küla on Muhus üks väikesmaid (Aljava ja Pallasma kõrval) ja teda võib põlisküladest ka üheks nooremaks lugeda, sest esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645.a temast jäljed veel puuduvad. Sel ajal kandis aga Mõegakülas 1,5 adramaal (koos Simeste Michel’iga) koormisi üks Tusti Hans ja võimalik, et tema järglased rajasid siin esimese hajatalu, mis 1674.a De la Gardie ülendmis-aktis Kuivastu vakuse lõpus toodud rea hajatalude hulgas esimesena kirjas – üheadrane Thuste Andrus. Üsna tõenäoliselt on tegemist praeguse Tusti küla kohal olnud hajataluga, aga küla kujunemine rootsiaja lõpupoolel ei ole kuigi selge, sest peale Lõetsa-Lehtmetsa ja Hellamaa ning Võlla põliskülade puudub Tustist rootsiaja lõpu kaart (ülejäänud Muhu piirkondade kohta on selleaegsed kaardid EAA 308. fondis ilusasti olemas). Et aga 18. sajandi adrarevisjonid märgivad Tustil nelja arvestustalu, siis võib oletada, et need neli talu olid siin ka juba 17. sajandi lõpul enne ikalduse ja nälja-aega ning järgnenud Põhjasõda ja katku.
Tusti nimi esines talu-nimena Mõegakülas veel 18. ja 19. sajandil, mistõttu võib oletada esimeste Tusti asukate tulekut Mõegakülast, kuid nime enda algne päritolu ja tähendus on ebaselged. Mäletamata aegadest 20. sajandini välja on suur “logistiline tähtsus” olnud taliteedel, mida teatavasti märgistati õle-tuustidega. Siit ka üsna loomulik mõte seostada Tusti nime nende märgistuste seadmise ja hooldamise kohustusega, kuid tihti on nimede tekkelood üpris eriskummalised ja ära-arvamatud.
Peale katku, 1713.a on Tustil teokohuslaseks märgitud ainus ½-adrane talu Tusti Cäsper, kus on kirjas 4 tööeas mees- ja kaks naishinge ning ka kaks last. Ei ole eriti loogiline, et nii elujõulise talu kõrval teised talud sootuks tühjad olid, aga kuidas Güldenstubbe revisjon siin arvestust pidas ja kas ehk mitme talu inimesi võidi üheks “arvestus-taluks” (koormiste mõttes) kokku märkida, jääb teadmata. Ometi võib tõdeda, et küla kaotused rasketel aegadel jäävad enam-vähem Muhu keskmisele tasemele – katku elas üle keskmiselt üks neljast ja samas võib tänaseni eksisteerivat Käspri talu kõige “järjepidevamaks” nimetada, kuid kas ka kõige vanemaks, seda me ei tea!
1731. aastaks on hakanud Suuremõisale tegu tegema lisaks Käsprile veel Tusti Teffena Thomas – pärastine Tooma talu ja nüüd on kahe talu peale kokku 2 mees- ja 3 naishinge (laste arv on kasvanud kokku kümneni). Selle põhjal võiks arvata, et 1713.a revisjonis olidki nende kahe talu inimesed üheks arvestus-taluks kokku võetud ja nii Toomas kui Käsper olid tegelikult “rootsiaegsed mehed”. Peale nende on nüüd söötis üksustena kirjas veel Kerdi Andrus ja Tusti Mart. Esimeses on juba 1738. aastaks peremeheks Kerdi Andruse Ado ja tegemist on pärastise Aadu taluga, kuid rootsiaegse Mardi talu jääb esialgu tühjaks ja 1744.a revisjonis märgitakse, et maa on antud Käspri kasutusse. 1750. ja 1756. aastate revisjonid märgivad Tustil vaid kolme talu, ainult 1756.a on nad arvatud äsja rajatud Kuivastu mõisale.
Küllap jagunes kunagine Tusti Andrus’e talu kaheks (pärastised Käspri ja Tooma) juba rootsiajal, aga hiljemalt rootsiaja lõpus on nende vahele mahtunud veel Kerdi Andrus’e (pärastine Aadu) talu, mille nime järgi otsustades võis rajada üks Võlla küla mees.
Arvatavalt oli rootsiaegne Mardi talu kõige Kuivastu-poolsem ja selle kohal kujunes 1760-ndatel tulevane Matsi talu, mis oma uue asustuse sai nüüd juba Toomalt. Nimelt ilmub 1767.a ja 1770-ndate Kuivastu vakuraamatuisse kaks Tusti Teffene Thoma talu – ühes peremeheks Jaak (jätkuvalt Tooma) ja teises Jaan. Esimeses hingeloendis on viimase talu peremeheks Tusti Teffe, ja tegemist on pärastise Matsi taluga.
Nimetatud nelja põlistaluga jõudis Tusti küla 19. sajandisse ja tihedalt üksteise kõrval asuvatena on need kujutatud ka 18./19. sajandivahetuse reguleerimis-aegsel kaardil.
Sel ajal toimunud nn. mõisapiiride reguleerimine, mis mitmetes külades paljude peremeeste vahetuse kaasa tõi ja mille käigus hulk peresid lausa ümber asustati, ei ole Tustit peale Aadu talu suurt puudutanud. Nii nagu küla Kuivastu mõisale selle rajamisel arvati, nii ta sellele kuuluvaks ka mõisa-majanduse lõpuni jäi. 1805.a läks Kuivastu mõis Matthias v. Buxhövdeni eravaldusse ja 1809.a lõi Buxhövden Aadu baasil siia veel viienda talu Uietalu ning need viis olid ka 20. sajandi Tusti talud. Vaid Käspri talust eraldati EV maareformi ajal Põldma osatalu ja osataluks võib lugeda ka Uietalust tekkinud Saadu.
Eramõisa külale tunnuslikult tekkis Tustil vähe vabadiku-kohti, kuigi põlistalud muutusid 19.s lõpuks üsna ülerahvastatuks. Edasises vaatleme viit põlistalu ja nende hargnemisi pisut lähemalt selles järjekorras, nagu nad esinesid 19.s hingeloendites.

*Kogu postituse tekst on Ülo Rehepapilt, detsmber 2005, täiendatud märts 2007 (käsikiri, materjalid saadud internetist)