Monday, August 5, 2019

Kõik jõuavad ükskord koju tagasi

Mu vanaonu ja ta naine saavad lõpuks koju. Sellest kirjutab täna Saarte Hääl (https://saartehaal.postimees.ee/…/aavik-ja-malk-saavad-kodu…)
Mäletan seda, kui ema-isa Rootsis Onu Augustil külas käisid ja kutsusid teda ka koju käima, olla onu vastanud, et tema jalg nii kaua kodumaa pinnale ei astu, kui seal punased võimul on. Mäletan seda juttu päris selgesti, sest tollal lapsena ei teadnud ma midagi "punastest". Mõtlesin siis omasoodu, et kes need küll on ja miks Onu August punaseid ei salli. Meie peres nendest poliitilistest asjadest räägiti minimaalselt, peaaegu et ei räägitudki. Targem oli arvamused endale hoida. Ema-isa Rootsi reisi järel aga sai Onu August, nagu teda meie peres kutsuti, minu jaoks hoopis uue tähenduse. Nimelt olevat ta oma raamaturiiulist võtnud sellise väikese Rootsi puuhobuse ja sellega koos mulle tervitusi saatnud. Tervitused olid ka igas tema kirjas meie perele, mis külaskäigu järel vähe sagedamini meie postkasti jõudsid.
Juba gümnaasiumi õpilasena oli meil vaja teha miski kirjatöö mõnest Eesti kirjanikust. Pakkusin välja et teeksin August Mälgust. Õpetaja arvas, et see ei ole hea mõte, aasta oli siis 1980. Siiski olen oma mälestused ja mõtted hiljem saanud ajakirjas Looming avaldada, aastal 2010. Onu Augusti 110. sünnipäeva kontekstis.
(https://www.etis.ee/…/…/898ee5b1-27ca-4908-a324-2023013e1195)
Pildil: August Mälk, Leini Mälk, Õilme Saksakulm (mu ema, August Mälgu vanema venna Mihkli tütar) Väino Mälk (Augusti keskmise venna Valdari poeg) ja Evald Saksakulm, perekonna kokkusaamine üle paljude aastate, suvi 1970. Pildistas Väino naine Eila Mälk ja pildilt on puudu Augusti ja Leini tütar Halliki. Miks tema puudub, sellest oli ka juttu, kuid ma ei mäleta enam põhjust.


0 comments: